Kuidas sead kasvavad?
Siga jõuab oma pooleaastase elu jooksul elada kolmes eri laudas ja süüa kuut eri tüüpi jõusööta vastavalt oma kasvutsükli astmele. Eri vanuses sigadele on ette nähtud omaette söötmisnormid, et tagatud oleks kasvamiseks vajalik energiahulk, proteiin, aminohapped, vitamiinid ja mineraalid.
Sigade kasvamisel on väga oluline õige ruumi temperatuur: jahedas laudas kulub osa söödast saadavast energiast kehatemperatuuri hoidmiseks, mitte aga juurdekasvuks, kuhu see tegelikult minema peaks. Liiga soojas aga kaob sigadel söögiisu ja juurdekasv väheneb jälle. Kõige kõrgemat temperatuuri vajavad imikpõrsad sünnihetkel u 35 °C, seejärel võõrdepõrsad 19–25 °C, nuumikutel aga piisab 18 °C.
Seda, kas temperatuur on sigadele sobiv, saab määrata ka lihtsalt sigu jälgides. Kui sead lamavad üksteise kõrval, on temperatuur neile just paras. Külmas sigalas ronivad sead üksteise otsa kuhja, et sooja hoida. Liiga soojas sigalas aga hoiduvad sead sulus lamades üksteisest eemale või lesivad hoopis sõnnikualal, et üleliigsest soojusest vabaneda.
Imikpõrsas 1,5-7 kg
Põrsas kaalub sündimisel 1,5 kg ja elab 1 kuu emise juures. Esimeseks toiduks kohe peale sündi on väärtuslik ternespiim ja ka seejärel on peatoiduks just emisepiim. Alates 7. päevast hakkavad imikpõrsad saama spetsiaalset põrsaste lisasööta.
Võõrdepõrsas 7-30 kg
Pärast emisest võõrutamist elab koos ühes sulus keskeltläbi 20 põrsast, neil on sulus ka põrandaküte, katus lamamisala kohal ja nad saavad spetsiaalset väikeste põrsaste sööta.
Nuumik 30-112 kg
Nuumikueas hakkab sigade kehamass hoogsalt kasvama ja seepärast saab sel perioodil väga oluliseks nende õige söötmine, et siga kasvataks ikka rohkem lihasmassi ja vähem pekki. Kuni 85 kg kehakaaluni saavad nad süüa isu järgi, kuid edasi tuleb hakata päevanormi juba veidi piirama, sest suuremad sead kipuvad muidu rohkem sööma, kui nad tegelikult vajavad. Niiviisi saavutatakse just paras seljapeki paksus (1–2 cm) ja läbikasvanud küljeliha ehk peekon.